ISCI Superviisori ja coachi väljaõpe, juhtimise suund.
Moodul 8: Organisatsiooni ja meeskonna supervisioon ja coaching. Süsteemne lähenemine.
John Cacioppo, uurides üksindust, on leidnud, et “as a member of the social species, success is not the ability to go alone; success is measured by being someone on who others can depend”. See mõte resoneerub minuga viimase punktini nii iseenda enesearegnu teekonna kontekstis kui kogu minu erineva kogemuse kontekstis meeskonnatööga alates lastelaagritest kuni rahvusvaheliste telekommunikatsioonisektori koosseisudeni.
Selle eeldus omakorda on oskuslik kommunikatsioon oma emotsionaalsete vajaduste väljendamisel – kuidas seada piire ja rääkida sellest, mis on tähtis. Hoiduda hinnangulisusest, proovides sõnumit väärtustavalt edastada ja tehes seda sealjuures nii, et see on relevantne ja kompaktne – kas see pole mitte üks keerulisemaid ülesandeid?
Ja kui lihtne on järele anda käivitustele, mis pärinevad väljaspoolt – kui automaatsed ja mõtlematud need reaktsioonid on, kui palju nad haiget võivad teha. Kui suured veendumused nad omakorda olla võivad ja kui suur võit nende seljatamine. Kui tähtis samm selle poole, et saada inimeseks, kellele teised toetuda võivad, säilitades lugupidamise iseenda suhtes.
Võib olla keeruline õppida armastama, kui vaikimisi valik on toimetulekumehhanismina õpitud hinnangulisus. Ühes podcastis nad rääkisid, et kaitsemehhanismi läbiv ulatus võib anda aimu kogetud traumaatiliste sündmuste ulatusest. Siinse kultuuriruumi ajaloost tingituna on seda viimast paraku palju ja põlvkondimööda ajahämarustesse tagasi piiludes võib ajada nende jälgi põlvest põlve.
Seda olulisemaks osutub oskus peatada aeg, pikendades pausi stiimuli ja reaktsiooni vahel, et osata teadlikult valida viimast kui selle esimese üle ei pruugi olla suurt kontrolli. Kognitiivses käitumisteraapias räägitakse tunnetuslikest moonutustest – kas need pole mitte inimlooma meeleheitlik katse maailma üle vähekenegi kontrolli omada, vähendada määramatust. Ja kas mitte seetõttu ei kõla üleskutsed usaldada elu nendele eelpoolmainitud hinnangulisuseviljelejatele sedavõrd jaburad? Ilma pausita jätkub paraku automaatika. Ja “usaldada elu” on tõepoolest muutumas vastuvõetavamaks.
Aeg algab siis, kui su ümber sulab vaha
Süda tuliselt siis põleb nagu küünlaniit
Siis, sellel hetkel kõik korraga jääb maha
Usk, armastus ja lootus ei kustu kunagi
(The Tuberkuloited)
Comments are closed