Automaatika paratamatuses

ISCI Superviisori ja coachi väljaõpe, juhtimise suund. 
Moodul 9: Meeskonna supervisioon ja coaching. Väärtustav lähenemine

Alustame lihtsamast – mind kõnetas IX mooduli repertuaarist hõimukultuuri teemakäsitlus. Mis mind eelkõige mõtlema paneb, on inimeste kogukonnasuhete loomise ja hoidmise oskus, mis – kas võib olla – on ehk veidi mandunud tänaseks? Ehk ei asenda need internetikogukonnad ja common enemy intimacy tegelikku ühendust ning polariseerimine ühiskonnas on sealt edasi lihtne võimenduma?

Polariseerumisest veel – jah, on mõtet tunda iseenda polaarsusi. Kontakt nendega võib välja kukkuda ehmatavalt valus. Nii nagu mina olin nooremana ujedam; sotsiaalselt voolujoonelisem, et mitte öelda püüdvam sisse sulanduda selle asemel, et kuuluda iseendale; ning enam morjendunud eristumise üle – nii tajub mind minu tänane kaasõpilaskond nende omaduste vastandina. Inimese kujunemise seisukohalt on see tervitatav. Ja selle sama inimese kujunemise seisukohalt adumine, et see on tänaseks minevik ja ometi on need kaasuvad emotsioonid kehas veel nii sees ja lahustamata, on tähtis avastus. Kuidas muidu päriselt ja tegelikult uus olla, kui kehas sellist kandamit kannan.

Teadlikkus käesolevast hetkest on minu jaoks võrdlemisi uus kompetents. Selle praktiseerimine selles samas käesolevas hetkes vajab veel harjutamist, et märgata, mida ma täpselt tunnen kuskohas kehas ja milline mõju on sellel minu närvisüsteemile, et osata lõdvestuda ja valida teadlikumalt, mida selle tundega peale hakata ja kuidas käituda ilma automaatrežiimita. Pingutus on seda vaeva väärt, sest igal juhul eelistan elada oma plaani järgi, kui et automaatika paratamatuses.

Enesekindluse lõhest uue oskuse omandamisel räägib Russ Harris oma raamatus järgnevalt: FEAR on see, mis takistab mind oma väärtuste järgi tegutsemast. F ehk fusioon ehk see tunne, kui olen oma ma-ei-ole-piisavalt-hea/osav/kogenud tundega sulanud ühte ega oska seda tunnet vaadelda meta-tasandilt. E ehk excessive goals ehk olen võtnud pähe nõuda endalt uue oskuse omandamisel kohest vilumust, mida inimesed saavutavad aastatega, isiksuslikust küpsemisest rääkimata. A ehk avoidance of discomfort ehk see on minu senise elu üks kõige suurema vilumuse saavutanud kohanemisstrateegiaid, teisisõnu kui ma ei ole nõus ebamugavusele ruumi tegema, mis paratamatult kaasneb uue oskuse praktiseerimisega, jään igavesti oma mugavustsooni. Sellest, et ma olen armastanud elada riskivabalt, oli juba juttu siin: Risk olla elus. Ja viimaks, R ehk remoteness from values ehk olgugi, et väärtustel on minu elus seni olnu päris suur ja üsna teadlik roll, siis tuleb tõdeda, et neid praktikas rakendada on teine asi, kui neist abstraktselt mõelda ning lisaks – et need tasub vahetevahel üle vaadata ja ajakohastada. 

Seni olen väärtustena lugu pidanud tervisest ja terviklikkusest – praktikas neid rakendada, on tähendanud seada esikohale oma füüsilise keha vajadused, mitte teha tööd iseenda tervise arvelt ning otsustada vastavalt kõikidele iseenda olulistele osadele – et terviku kõikide osade huvid oleks hoolt kantud. Tänaseks olen leidnud, et need kaks asendan teadveloleku ja armastusega – olla uudishimulik käesoleva hetke osas ja julgeda enda vastu olla aus ning võtta tänuga vastutus oma kogemuse kujundamise eest armastuses iseenda ja maailma vastu.

Kui automaatika juhib kindlalt enese väiksena tundmise hästi sissetallatud rajale olukorras, kus saad järsku aru, et kõik õpetavad sulle iseenesestmõistetavaid asju, võid sellega kaasa minna nagu tavaliselt või astuda rajalt kõrvale ja proovida uutmoodi – võib-olla nad ei tahtnud sind õpetada, sa lihtsalt võtsid seda nii. Ja võib-olla ajasid nad segamini emotsionaalse ja praktilise vajaduse selles suhtlemise situatsioonis, nagu on leidnud Charles Duhigg oma raamatus Supercommunicators: How to Unlock the Secret Langugage of Connection. Seekord mul veel ei õnnestunud aktsepteerida oma mõtteid ja tundeid, et valida mu väärtustega kooskõlas olev suund, aga enne muutust on tarvis nähtavust reaalsuse osas ja seda ma sain. Annan endale aega proovida teadllikult uuesti ega ole enda peale pahane, et seekord läks nii.